Libahundi JÄLG

Aegna 20.05



Aegna saarest.

Soome lahes, vaid 14 kilomeetri kaugusel Tallinnast pesitseb väike Aegna saar. Nõuka-ajal valvasid saart Nõukogude Liidu piirivalvurid, seetõttu polnud 40 aastat tagasi lihtinimesel saarest suurt aimugi. Täna saab Tallinna kesklinna halduses olevale Aegnale Kalasadamast tunnise meresõiduga. Kogu saar on kaitse all Aegna Maastikukaitsealana ning saarel viibides tuleb ennast kurssi viia looduskaitseliste piirangutega!
Viimsi poolsaare tipust loodes asuv kolmeruutkilomeetrine ja kümnekilomeetrise ümbermõõduga Aegna (saksa k Wulf, rootsi k Ulfö) hakkas merest kerkima üle 4200 aasta tagasi. Kirjalikes allikates on saart esimest korda mainitud 1297. aastal.
13.–14. sajandil tegutsesid Aegnal ja selle naabersaartel mereröövlid. Hiljem, 15. sajandi keskpaiku tekkisid saarele eesti-rootsi kalurikülad, seejärel allus saar Tallinna raele, veelgi hiljem Rootsi võimule.

80 protsenti Aegna saarest on kaetud metsaga. Metsa vedas Tallinna raad saarelt linna nii sadama ehituseks kui küttepuudeks. Saarelt varuti ka heina linna hobustele ja mingil ajal kasvatati saarel hobuseid. 1710. aastal laastas ka Aegna elanikkonda katk.

Nagu naabruses asuv suurem saar - Naissaar, nii on ka Aegna militaarse ajalooga saar. Esimese maailmasõja eel, tsaariajal, ehitati valdavalt saare lääne- ja põhjaossa kaitserajatisi, mis 1918. aasta veebruaris õhiti. Suurtükipatareide ehitamise aegu rajati saarele ka kitsarööpmeline raudtee. Eesti ajal taastati kaitserajatised ja kaitsepatarei lääneossa ehitati varukomandopunkt, saarest Tallinna lähistel sai justkui sõjaline kindlus. 1924. aastal muudeti saar seal paiknenud garnisoni tõttu kinniseks. Eesti ajal avati seal ka algkool ohvitseride lastele, samuti ehitati kasiino. Toona asus Aegnal Eesti merekindluse suurim üksus. 1930. aasta juunis oli Aegna Komandatuuri rahuaegses koosseisus 22 ohvitseri, 61 üleajateenijat ning 248 ajateenijat. Purustatud kaitserajatised on praegu arheoloogilised mälestusmärgid, neid on 20. Saare keskuses ootab korrastajaid võssa kasvanud paraadväljak, kõlakojaga plats, kus kindral Laidoner omal ajal kõnet pidas. Karnapi tee 10 asub ajaloolise hõnguga kivist ehitatud kahekordne 371 m² suvemaja, mida reklaamitakse Laidoneri villana. Tegelikult on ta ehitatud 1936. aastal neljale ohvitseri perele.
1941. aasta 29. augustil, kui N Liidu väed Aegnalt lahkusid, lasksid nad patareid õhku. Teise maailmasõjaga saabus Aegnale nõukogude armee. Nõuka ajal oli saar N Liidu piirivalvurite elupaigaks. Aga viiekümnendatel sõjavägi loobus saarest – sealsed hooned anti Tallinna ettevõtetele puhkemajadeks. 1961. aastal sai Aegna linnaga ametliku liinilaevaühenduse. Puhkajad said piiritsooni sissesõiduks eriload. Puhkemajad müüdi eraisikutele üheksakümnendatel, kui ettevõtetel ei olnud neid enam otstarbekas üleval pidada.
Eravalduses on ka suur ristikujuline aknaklaasideta maja, eestiaegne 250-kohaline kasarmu, veneaegne söökla. Aga teed on tähistatud ja väikese keskuse tänavanimed hoonetel loetavad.
Saart katvast metsast, mis kuulub Anija metskonda, on suurem osa männikud ja kuusikud, vähem kasvab musti leppi ja kaski. Aegna kesk- ja lääneosas on ka märgi alasid, endisi soid. Kokku on saarel kaheksa nimelist sood. Aegna teebki võluvaks mitmekesine loodus, kaunid liivanõmmed ja liivarannad, sopilised kivised kaldad, vaated merele ja kauguses asuvale linnale.
Aegnal asub ka tihedaim kivikülv Eestis, see koosneb 23 rahnust, suurim on 34,1-meetrise ümbermõõduga ja 3,8 meetri kõrgune lohkudega kultusekivi Tulikivi.
Matkateed on saarel kenasti tähistatud. Üks tähistest on ka vana raudristide ja raudteerööpast aiaga kalmistu juures.
Juba kolmekümnendatel aastatel arvati, et Aegna idaservas paiknenud maagiline kivilabürint, nn Jeruusalemma linn on hävinud. Saare ühe põliselaniku-Hugo Udusaare labürindiotsinguid saatis 2009. aasta 10. jaanuaril edu. Ta leidis kunagise 1. rannapatarei ülema Peeter Mey kirjeldatud paigast 30 cm pinnakihi alt labürindi, millest oli ligi pool säilinud. Sama aasta lõpuks oli 11 käiguringi ja 960 kiviga labürint, kus edasi-tagasi saab liikuda 270 meetrit (kulub 10 minutit), taastatud. Arvatavasti on Euroopas levinud labürindi rajanud rannarootslased 13.–15. sajandil.
Aegna idapoolsel kaldal on lisaks kividele rohkesti liivaala. Naabruses asub Kräsuli pisisaar, praegu samuti eravalduses.
Lemmiku neeme kohalt avanevad suurepärased vaated liigendatud rannajoonele ja merele.

 

Kasutatud allikad:

http://www.aegna.ee/ajalugu-ja-loodus/

http://loodusretk.ee/aegna/

http://www.harjuelu.ee/2016/06/6854/suvila-aegna-saarel-ei-kuulunudki-kindral-laidonerile/

https://www.reisijutud.com/node/3390