Rajainfo

Seekordne Libahundi Jälg toimub esimest korda Soomes. Seetõttu on eestlaste jaoks enamasti täiesti uudse maastikuga.
Võistlusmaastikust suur osa jääb Helsingi ja Vantaa linna piirile jäävale Sipoonkorpi maastikukaitsealale. Tegemist on looduslikult väga kauni ja vaheldusrikka, kindlalt orienteerumise jaoks ühe Lõuna-Soome parima maastikuga.
Võistlusalale jääb ka tiheasustust ja hajaasustust, kuid suuremalt jaolt saavad osalejad nautida kena ja kevadist Lõuna-Soome loodust selle parimas esituses.
Maastik on väga liigendatud mitmete kümnete eri kõrgusega (kuni 40m) ja eri suurusega kaljuküngaste poolt. Küngaste all on enamasti tasasem maa, mis võib olla nii kuivem kui soine. Sood on reeglina väikesed, ulatudes mõõtmetelt mõnesaja meetrini ja on üldiselt kergesti läbitavad. Küngaste peal on levinud avakalju, kus ei kasva puid ja mis võib olla palja kivipinnaga või kaetud samblaga. Taolised avakaljud on kaardil kujutatud halli värviga, mida Eesti orienteerumiskaartidel ei kasutata. Avakaljud on harilikult väga hea ja kiire joostavusega. Küngaste nõlvad on lamedatest järsemateni kuni ületamatute kaljujärsakuteni, mille kõrgus võib ulatuda 10 meetrini. Ületamatud kaljujärsakud on näidatud mustade pidevjoontega. Ületamatute järsakuosade pikkus ei ole suur, ulatudes tavaliselt mitte üle 100m. Kui teele jääb taoline järsak ette, leiab alati võimaluse läbida järsakut veidi eemalt, vasakult või paremalt, aga peaasi, et ohutust kohast.
Metsaga on kaetud 85…90% alast. Lagedatest aladest esineb nii heinamaid, põlde kui vähesemal määral harimata rohumaid. Raiesmikke on mõni üksik. Teedevõrk on erineva tihedusega, tihedus on suurem asustusele lähemal. Eesti metsadest tuttavaid sirgeid metsasihte ei ole. Veekogudest on paar väiksemat järve ja üsna palju ojasid-kraave, milledest vaid üksikud on kuivaks ületamiseks liiga laiad.
Metsa läbitavus on erinev, kuid üldiselt päris hea, parem kui tavalises Eesti metsas. Küngaste peal on läbitavus ja ka nähtavus enamasti parem kui nende vahel. Ja mis kõige olulisem - maastiku läbitavus on kaardistatud! Reljeefi osas domineerivad eespool mainitud kaljukünkad.

Elamukruntidele ja muudele kinnistele territooriumidele siseneda ei või. Samuti ei või läbi joosta haritud põldudelt (vt. keelualade selgitus).

Ohukohtadeks on peamiselt kaljumaastiku iseärasused: Rohkem kui Eesti maastikel esineb võimalust kukkuda kõrgemalt, libastuda, jalga väänata jms - nende ohtude suhtes tuleb olla tähelepanelik ja oma liikumist kindlalt kontrollida. Vihma korral võivad kaljud muutuda libedaks, salakaval on kivi peal kasvav helehall sammal, mis niiskusega muutub libedaks, eriti kallaku kohtades, mis muidu on täiesti ületatavad.
Maastikule jääb ka kaks kurvilist maanteed, mille ääres puudub jalgtee, võistlejad on kohustatud neil järgima liikluseeskirju. Maastiku serva jääb ka üks kiirtee, mille äärde ei pääse piirdeaia tõttu, tee ületamine on lubatud ainult kaardil näidatud kohtades, viaduktide või tunnelite kaudu.

Kaardiks on veidi vähendatud orienteerumiskaart mõõtkavas 1:12 500, kaardil on kasutatud kõiki tavalisi orienteerumiskaardi leppemärke, millele võrreldes Eesti kaartidega lisandub avakalju hall kujutamine. Kaart on tihedas kasutuses mitmesugustel orienteerumisvõistlustel, seetõttu hästi kaasajastatud, väga detailirohke ja täpne. 2012.a toimus osal maastikust Soome orienteerumise laulupidu ehk Jukola teatejooks. Kaart on trükitud veekindlale materjalile. Punktilegendid on kaardil toodud orienteerumislegendide leppemärkidena.
Tekstilised punktilegendid on (eesti k, soome k, inglise k, vene k) saadaval eraldi A4 lehel. Lisaülesannete vajalikud selgitused on toodud ära suurel võistluskaardil. Võistluskaardi suurus on ca 32 x 64 cm ja NB! Põhjasuuna jooned on kaardil viltu. Seega tuleb võtta suunda mitte kaardiserva, vaid põhjasuuna joone järgi. Hõlbustamaks suuna võtmist on punktide numbrid kirjutatud püstiselt, arvestades põhjasuunda.

Kohustuslik lisavarustus on kindad, piisavas koguses toitu-juua, ilmastikule vastav riietus ja veekindlalt pakitud, laetud akudega ja pildistamisvõimalusega mobiiltelefon. Viimase kasutamine on ette nähtud vaid kahel juhul: abi vajamisel + ühes seikluspunktis, mille juhendis on vastav märge kirjas.

SI-pulgad ja märked. Igal võistlejal oma SI-pulk, mis tuleb enne starti kinnitada randmepaelaga ja mis peab samas olukorras olema kuni võistluse lõpuni.
NB! Igas tavapunktis (KP 20…69) tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha SI-märge. Samuti tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha märge lisaülesande punkti (KP 70…85) saabudes.
NB! Lisaülesannete soorituspunktides teeb märke ainult üks, ülesannet sooritav võistkonnaliige, ka siis kui ülesannet sooritab korraga 2 või rohkem ühe võistkonna liiget. Eri ülesandeid võivad sooritada ja märkida erinevad võistkonnaliikmed. Väiksemate SI-pulkade kasutajatel on see isegi kasulik, et vältida pulga mälu täissaamist. Maastikul on 55 KP-d, osade ülesannete lahendamisel tuleb teha mitu märget.
Kogu raja läbimise linnulennuline pikkus on ca 38 km. 30-punktise mäluga SI-pulga kasutamine sobib ainult nautijatele. Protokolli esimesse veerandisse pretendeerijad peaksid igal juhul kasutama suurt, rohkem kui 50 märget salvestavat SI-pulka. Kõik rendipulgad on suure mälumahuga.

NB! Ühe lisaülesande (KP80) sooritamiseks antakse lisaleht starti sisenemisel. Lisaülesannetes tuleb järgida kaardile kirjutatud selgitusi ning kohtunike juhiseid.
Edukat Libahundi jälje otsimist!