Tulemused      Pildid       Pildid Hash House   Kuulitõuke pildid

Leitud asjad (kättesaamiseks leppida kokku info@libahunt.eu)

Võistluspäeva orienteeruv ajakava 

9:00 Võistluskeskuse avamine
9:15 Registreerimine ja võistlusmaterjalide jagamine 
10:00 Kaartide jagamine (ka rattarajale) 
11:00 Jooksuraja start
11.30 Rattaraja start
15.30 - 18.00 söök
16.30 rattaraja finiš
17:00 jooksuraja finis
17:30 Finiš suletakse
18:00 Autasustamine
Autasustatakse iga klassi 3 paremat võistkonda kui klassis on vähemalt 5 võistkonda. Muidu ainult võitjat. Lisaks loosiauhinnad!

Rajainfo  GPS jälgimine

YOUR POP UP MEAL- mägimatkajad, purjetajad, merepääste ja polaaruurijad juba kasutavad seda kiiret ja kosutavat energiajooki ja soovitavad teilegi! 

Et ka teie võiksite 6-tunniseks rogainiks paremini valmis olla, tellige oma tellimised POP UP MEAL'i veebipoest aegsasti. Ja soodustuse saamiseks kasutage sooduskoodi LIBAHUNT20, millega saate 20% soodsamalt võistluspäevaks jooki soetada!
PS: Tegu pole tavapärase energiajoogiga nagu Red Bull vms, vaid pigem täisväärtusliku toidukorraga sisaldades valku, tervislikke rasvu, erinevaid süsivesikuid, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Ehk - pigem mugav lõuna pudelis

https://www.popupmeal.eu/et/

Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla.

Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha,  praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega 447,2 ha. Veehoidla valgla suurus on 90,1 km2, pikkus 3,9 km, laius 1,8 km, kaldajoone pikkus 25,5 km, keskmine sügavus 3,4 m ja suurim sügavus 8,7m.
Paunküla veehoidlas asub ligi kakskümmend saart ja saarekest, neist suuremad on Seapilli, Tudre, Mustakannu ja Mesipuu saar. Saartel elab ohtralt rästikuid, sügiseti leidub palju seeni.
Paunküla veehoidla on kalarikas ja järve kaldal asuvas Paunküla kalastusbaasis korraldatakse ka rahvusvahelisi kalapüügivõistlusi. Harrastuskalamehed saavad siin paadi laenutada ja oma saagiõnne idülliliste saarte vahel proovida.

Paunküla mõisast (saksa k Paunküll) on esimesi teateid 1493. aastast. Mõisasüdamesse viis Tallinn-Tartu maanteelt 400 meetri pikkune alleena kujundatud sihitee. Kõrvalhooned ei asetsenud Paunkülas mitte peahoone esise auringi äärtes, vaid enamikus ida ja kagu pool peahoonet omaette ansamblitena. Mitmetel kõrvalhoonetel oli paarissammastega ääristatud stiilne klassitsistlik portaal.
Mõisahoone põletati 1905. aasta ülestõusu ajal. 1910. aasta paiku hoone taastati muudetud kujul historitsistliku ehitisena. Meieni on peahoone säilinud 1950-tel aastatel kahekorruseliseks ehitatud kujul. Hoones asub hooldekodu. Peahoone auringile suunduva tee ääres on alles ka neljatahulised ehiskuulidega väravapostid (arvat. 20. sajandi algusest).

Kiruvere
Tänapäevane Paunküla paisjärv tekkis kolme loodusliku järve ülepaisutamise tulemusena, kuid kõrvalasuv Kiruvere järv on säilinud peaaegu esialgsel kujul. Kiruvere järv on ida-lääne suunas pisut piklik, 22 ha pindalaga ja haruldaselt sügav (kuni 11,2 m) looduskaitse all olev veekogu, mis on geneetiliselt seotud ooside tekkelooga. Mööda Tallinn-Tartu maanteed tuhisev liikleja ei aimagi, et veel üsna hiljuti, 20. saj alguses oli siinne ümbruskond suuresti soode ja metsade all.

Kiruvere ümbruse Pirita jõgikond moodustab ühe suurema Põhja-Eestis. Arvestades muinasaja kõrgemat veetaset võib eeldada, et tollane Pirita jõgi oli suures osas laevatatav ja ühendas kaubateena tollase Rävala ja Harju maakondade külasid rannikuga. Me ei tea kindlalt kas praegu Paunküla veehoidla moodustavad järved ka selle kaubatee osad olid, kuid lähikonnast leitud muinasaegsed aardeleiud (Paunküla hõbeaarded) ning 2010. aastal Kiruvere järvest leitud ruhe viitavad järvistu kaldal eksisteerinud inimasustusele. Samuti on Paunküla veehoidla kõrval arheoloogiamälestisena kaitse all muistne kalmistu, mis jällegi viitab püsivale asustusele praeguse veehoidla lähistel.

Kiruvere külas asuvaid Kiigemeäe ja Muinas-Kiruvere kinnistuid kasutab oma laagripaigana Kiruvere Muinaslaager. Kiruvere Muinaslaager on muinasajaloo taaskehastajate ja ajaloohuviliste kokkutulek, kelle eesmärgiks on Eesti muinasaja tõepärane rekonstrueerimine ja tutvustamine, toetudes ajaloolaste ja arheoloogide uurimustele. Kiruvere Muinaslaager seab oma ajastupiiranguks ajavahemiku 9. sajandi ja 12. sajandi p. Kr (orienteeruvad aastad 850-1150) ning geograafiliseks keskpunktiks Muinas-Eesti.
Austrvegr Selts, kes Kiruvere muinaslaagrit korraldab iseendast: Arvame, et iga inimene, noor või vana, rikas või vaene, ei saa olla õnnelik teadmata oma juuri, teadmata oma maa ja rahva ajalugu. Eesti kultuuripärand, eestlaste ajalugu ja meie esivanemate muistsed tegemised defineerivad meid ja meie tegemisi ka praegu. Austrvegr Selts ongi kokku tulnud, et püüda paremini mõista, teada saada ja ka teistele edasi anda seda mismoodi elasid meie kauged esivanemad.
Seltsi poolt on rajatud Kiruvere loodusrajal on tähistatud matkateekond ning viis infotahvlit. Rada on avalikuks kasutuseks kõigile, kes tahavad ja oskavad hinnata, näha ning hoida seda, mis meid ümbritsev loodus oma eheduses meile pakub. Kiruvere loodusrajal on eksponeeritud sagedasemad Eestimaal kasvavad põlised puuliigid, lisaks mõnedele põõsastele ja rohttaimedele. Rada kulgeb Põhja-Eestile tavapäratul tugevalt liigendatud maastikul kahe imekauni järve vahel. Suurem osa territooriumist on kaetud metsaga. Esineb väiksemaid teede- ja järveäärseid lagendikke. Puistutest on territooriumil enam levinud kuusikud – 31%, haavikud – 22% ja kaasikud 16%. Vähem esineb männikuid ja hall-lepikuid. Harva esineva puistuna leidub alal ka remmelga puistu ning pärnik. RMK Ikla-Oandu matkarada läbib samuti muinaslaagri territooriumi.