Tulemused Pildid Pildid Hash House Kuulitõuke pildid
Leitud asjad (kättesaamiseks leppida kokku info@libahunt.eu)
Võistluspäeva orienteeruv ajakava
9:00
Võistluskeskuse avamine
9:15 Registreerimine ja võistlusmaterjalide jagamine
10:00 Kaartide jagamine (ka rattarajale)
11:00 Jooksuraja start
11.30 Rattaraja start
15.30 - 18.00 söök
16.30 rattaraja finiš
17:00 jooksuraja finis
17:30 Finiš suletakse
18:00 Autasustamine
Autasustatakse iga klassi 3 paremat võistkonda kui klassis on vähemalt 5 võistkonda. Muidu ainult võitjat. Lisaks loosiauhinnad!
YOUR POP UP MEAL- mägimatkajad, purjetajad, merepääste ja polaaruurijad juba kasutavad seda kiiret ja kosutavat energiajooki ja soovitavad teilegi!
Et ka teie võiksite 6-tunniseks rogainiks paremini valmis olla, tellige oma tellimised POP UP MEAL'i veebipoest aegsasti. Ja soodustuse saamiseks kasutage sooduskoodi LIBAHUNT20, millega saate 20% soodsamalt võistluspäevaks jooki soetada!
PS: Tegu pole tavapärase energiajoogiga nagu Red Bull vms, vaid pigem täisväärtusliku toidukorraga sisaldades valku, tervislikke rasvu, erinevaid süsivesikuid, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Ehk - pigem mugav lõuna pudelis
Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla.
Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe
paisutamisega Paunküla
ja Ardu
küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha, praegune pindala on 415,8 ha ja koos saartega
447,2 ha. Veehoidla valgla suurus on 90,1 km2, pikkus 3,9 km, laius 1,8
km, kaldajoone pikkus 25,5 km, keskmine
sügavus 3,4 m ja suurim sügavus 8,7m.
Paunküla veehoidlas asub ligi kakskümmend saart ja saarekest, neist suuremad on
Seapilli, Tudre, Mustakannu ja Mesipuu saar. Saartel elab
ohtralt rästikuid,
sügiseti leidub palju seeni.
Paunküla veehoidla on kalarikas ja järve kaldal asuvas Paunküla kalastusbaasis korraldatakse ka rahvusvahelisi
kalapüügivõistlusi. Harrastuskalamehed saavad siin paadi laenutada ja oma
saagiõnne idülliliste saarte vahel proovida.
Paunküla mõisast (saksa k Paunküll)
on esimesi teateid 1493. aastast. Mõisasüdamesse viis Tallinn-Tartu maanteelt
400 meetri pikkune alleena kujundatud sihitee. Kõrvalhooned ei asetsenud
Paunkülas mitte peahoone esise auringi äärtes, vaid enamikus ida ja kagu pool
peahoonet omaette ansamblitena. Mitmetel
kõrvalhoonetel oli paarissammastega ääristatud stiilne klassitsistlik portaal.
Mõisahoone põletati 1905. aasta ülestõusu ajal. 1910. aasta paiku hoone
taastati muudetud kujul historitsistliku
ehitisena. Meieni
on peahoone säilinud 1950-tel aastatel kahekorruseliseks ehitatud kujul. Hoones
asub hooldekodu. Peahoone auringile suunduva tee ääres on alles ka
neljatahulised ehiskuulidega väravapostid (arvat. 20. sajandi algusest).
Kiruvere
Tänapäevane Paunküla paisjärv tekkis kolme
loodusliku järve ülepaisutamise tulemusena, kuid kõrvalasuv Kiruvere järv on
säilinud peaaegu esialgsel kujul. Kiruvere järv on ida-lääne suunas pisut
piklik, 22 ha pindalaga ja haruldaselt sügav (kuni 11,2 m) looduskaitse all
olev veekogu, mis on geneetiliselt seotud ooside tekkelooga. Mööda
Tallinn-Tartu maanteed tuhisev liikleja ei aimagi, et veel üsna hiljuti, 20.
saj alguses oli siinne ümbruskond suuresti soode ja metsade all.
Kiruvere ümbruse Pirita jõgikond moodustab ühe suurema Põhja-Eestis. Arvestades muinasaja kõrgemat veetaset võib eeldada, et tollane Pirita jõgi oli suures osas laevatatav ja ühendas kaubateena tollase Rävala ja Harju maakondade külasid rannikuga. Me ei tea kindlalt kas praegu Paunküla veehoidla moodustavad järved ka selle kaubatee osad olid, kuid lähikonnast leitud muinasaegsed aardeleiud (Paunküla hõbeaarded) ning 2010. aastal Kiruvere järvest leitud ruhe viitavad järvistu kaldal eksisteerinud inimasustusele. Samuti on Paunküla veehoidla kõrval arheoloogiamälestisena kaitse all muistne kalmistu, mis jällegi viitab püsivale asustusele praeguse veehoidla lähistel.
Kiruvere külas asuvaid
Kiigemeäe ja Muinas-Kiruvere kinnistuid kasutab oma laagripaigana Kiruvere Muinaslaager.
Kiruvere Muinaslaager on
muinasajaloo taaskehastajate ja ajaloohuviliste kokkutulek, kelle eesmärgiks on
Eesti muinasaja tõepärane rekonstrueerimine ja tutvustamine, toetudes
ajaloolaste ja arheoloogide uurimustele. Kiruvere Muinaslaager seab oma
ajastupiiranguks ajavahemiku 9. sajandi ja 12. sajandi p. Kr (orienteeruvad
aastad 850-1150) ning geograafiliseks keskpunktiks Muinas-Eesti.
Austrvegr Selts, kes Kiruvere muinaslaagrit korraldab iseendast: Arvame, et iga
inimene, noor või vana, rikas või vaene, ei saa olla õnnelik teadmata oma
juuri, teadmata oma maa ja rahva ajalugu. Eesti kultuuripärand, eestlaste
ajalugu ja meie esivanemate muistsed tegemised defineerivad meid ja meie
tegemisi ka praegu. Austrvegr Selts ongi kokku tulnud, et püüda paremini
mõista, teada saada ja ka teistele edasi anda seda mismoodi elasid meie kauged
esivanemad.
Seltsi poolt on rajatud Kiruvere
loodusrajal on tähistatud matkateekond ning viis infotahvlit. Rada on
avalikuks kasutuseks kõigile, kes tahavad ja oskavad hinnata, näha ning hoida
seda, mis meid ümbritsev loodus oma eheduses meile pakub. Kiruvere loodusrajal
on eksponeeritud sagedasemad Eestimaal kasvavad põlised puuliigid, lisaks
mõnedele põõsastele ja rohttaimedele. Rada kulgeb Põhja-Eestile tavapäratul
tugevalt liigendatud maastikul kahe imekauni järve vahel. Suurem osa
territooriumist on kaetud metsaga. Esineb väiksemaid teede- ja järveäärseid
lagendikke. Puistutest on territooriumil enam levinud kuusikud – 31%, haavikud
– 22% ja kaasikud 16%. Vähem esineb männikuid ja hall-lepikuid. Harva esineva
puistuna leidub alal ka remmelga puistu ning pärnik. RMK Ikla-Oandu matkarada
läbib samuti muinaslaagri territooriumi.