Paunküla etapi raja- ja maastikuinfo. 

2017 Libahundi Jälje sügisetapp toimub väga vaheldusrikkal maastikul, mille domineerivaks elemendiks on Paunküla järv – kunstlikult tekitatud veehoidla. Järve ümbruses on mõned väikesed külad, osalt koondunud järve äärde, osalt kaugemal metsade vahel. Tiheasustust maastikul ei esine.

Võistluskeskus asub veehoidla ääres Paunküla Heaolukeskuses, kus on nii parkimine, wc-dja mõned saunad.

Loodusest: Valdav osa maismaast on kaetud metsaga. Paunküla kandi metsades on teostatud väga suurel hulgal raiet, raielankide arv ületab 100. Sellele vaatamata on palju alles ka kasvavat metsa. On heinamaid (niitmata ja niidetud) ning põlde, kuid suhteliselt vähe. Teedevõrk on üsna hõre, samas on üsna suurel osal metsast korrapärane sihivõrgustik ja kraavistik. Maastikul on nähtud karu tegevuse jälgi, põtra, kitse, mäkra, jänest ja hulgaliselt rändeks valmistuvaid linde. Põdrakärbestel on tipphooaeg möödumas.

Veekogud: Peale Paunküla vh on maastikul veel mitu väiksemat järve, tehisliku vee juurdevoolu kanalit, hulgaliselt ojasid ja kraave.  Alasse jääb osaliselt ka üks tõsisem raba, milles on laukajärvesid. Juurdevoolukanali ümbruses on osa metsast tänase veeseisu tõttu soine või lausa üle ujutatud. Veehoidla juurdevoolukanaleid ei ole lubatud ületada.

Maastiku läbitavus on erinev suurtes piirides. Hea läbitavusega hõredama metsa kõrval domineerib siiski keskmise või raske läbitavusega segamets. Esineb nii tuulemurde kui kobraste tööd, mis liikumist just ei kiirenda. On ka tihedamat alustaimestikku, sõnajalga vms, mille mõju liikumisele on sügiseselt muutunud väiksemaks. Raiesmikud on erineva iseloomuga sõltuvalt raie vanusest ja stiilist. Ka sihte on erineva läbimiskiirusega. Kokkuvõttes on metsa läbitavus keskmisest mõnevõrra kehvem. Võistleja kogemus, intuitsioon ja ka õnn on sellel maastikul olulised faktorid.

Reljeef on väga vahelduv, täiesti tasastest metsakvartalitest kuni 25m kõrguste oosinõlvadeni välja. On ka vahepealset, „ujuvat“ - lainjat reljeefi.

Keelualad: Asustatud punktides kruntidele ja kinnistele territooriumidele siseneda ei tohi. Samuti ei tohi läbi joosta haritud põldudelt ja aiamaadelt. Keelatud on ületada vee juurdevoolu kanaleid.

Ohukohtadeks on liiklus teedel (mis ei ole tihe, kuid võib käänulistel asfalt- ja kruusateedel siiski olla kiire). Seetõttu tuleb sõidetavatel teedel olla ettevaatlik ja liikuda ühes teeservas. Mõnes kohas on okastraati. Keelatud on liikumine Tallinn-Tartu maanteel.

Kaart on mõõtkavas 1:15000, suurusega 34 x 60 cm. Kaart põhineb Maa-ameti topograafilisel kaardil aastast 2013, samuti on kasutatud varasemaid Nõmmeküla (2013096)  ja Nõmmeküla-Kautla (2003053) orienteerumiskaarte. Kaardi leppemärgid on rogainikaardi omad, mis metsa läbitavust, samuti enamikku pisidetailidest ei kajasta. NB! kaardil on põhjasuund ca 30 kraadi kaldu. Kaart on trükitud veekindlale materjalile.

Rattaklassile: Ratturid võistlevad sama kaardiga ja läbivad samu punkte, mis jooksjad. Seetõttu ei ole sugugi mitte kõik punktid rattaga sõites kättesaadavad. Teede läbitavus rattasõidu seisukohalt ei ole kaardistatud. Tuleb järgida kõiki liikluseeskirju. Osaliselt kaardi servas paikneva Tallinn-Tartu maantee kasutamine liikumiseks on keelatud!!!

Rajast: Rajal on üks veeületuskoht, kus saab paadiga ületada veekogu. See ületuskoht avatakse tund aega peale jalgsietapi starti, ehk 12:00 ja on avatud 16.30-ni. Võistluse lõputunnil ei garanteeri korraldajad mõningast ajakadu võimaliku järjekorra tõttu. Veeületuskoht ei ole lisaülesanne ja selle läbimine ei anna punkte, küll on selle abil võimalik optimeerida liikumisteekonda. Ka seal tuleb analoogselt lisaülesannetega täita kohtunike juhiseid.

Lisaülesandeid on võimalik sooritada  stardis  ning 5-s kontrollpunktis maastikul. Lisaülesandega kontrollpunktid annavad täissoorituse korral 9 võistluspunkti.  

Kohustuslik lisavarustus on kindad, veekindlalt pakitud mobiiltelefon. Viimase kasutamine on ette nähtud vaid abi vajamisel.

SI-pulgad ja märked. Igal võistlejal on oma SI-pulk, mis tuleb enne starti kinnitada randmepaelaga ja mis peab samas olukorras olema kuni võistluse lõpuni. NB! Igas tavapunktis (KP 20…72) tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha SI-märge. Samuti tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha märge lisaülesandega kontrollpunkti (KP 90…94) saabudes.

Lisaülesannete soorituspunktides teeb märke ainult üks võistkonnaliige, ka siis kui ülesannet sooritab korraga 2 või rohkem ühe võistkonna liiget. Eri ülesandeid võivad sooritada ja märkida erinevad võistkonnaliikmed. Maastikul on 65 KP-d + start, kus tuleb samuti sooritada ülesanne (KP 5). Stardiülesandel piisab 1 vabalt valitud võistkonnaliikme märgetest. Stardiülesande juhendit näevad võistlejad peale stardi andmist.

Kogu raja läbimise linnulennuline pikkus on ca 43 km. Tungivalt soovitav on kasutada rohkem kui 50 märget võimaldavaid SI pulki, et vältida SI-pulga mälu täissaamist. Kõigi kontrollpunktide võtmine eeldab ca 85 märget.

Edukat Libahundi jälje otsimist!