Pakri poolsaar 12.10.19

Info võistluse kohta.

Võistluskeskus Pakri tn 2, Paldiski, avatakse 9.00- palun ärge tulge varem!
Võistluskaardid jagatakse 10.00
Jalgsi liiikujate start 11.00 ja finiš 17.00
Ratturite start 11.30 ja finiš 16.30
Võistluskeskus on avatud kogu päev, sinna saab jätta autovõtmed ja vajadusel isiklikud asjad. Võistluskaart on mõõtkavas 1:25000, h 2.5m. Maastikul on kokku 53 kontrollpunkti. Kõikide kontrollpunktide läbimine ja lisaülesannete sooritamine annab kokku 245 võistluspunkti, mis eeldab umbes 40 km linnulennulist liikumist maastikul. Maksimaalne märgete arv ühe SI-pulgaga on 60. Lisaks on võistlusmaastikul Hash House ning üks joogipunkt. Lampi võib vaja minna mõnes ülesandepunktis.

Parkimine on organiseeritud 100-200 m kaugusel võistluskeskusest. Tähistus parklasse Paldiski linnas Rae tänavalt. Palume jälgida parkimiskorraldajate juhiseid.
Võistluse lõppedes toimub toitlustamine, duššide kasutamine ja ujumine Paldiski Spordikeskuses. Palume majas liikumiseks võtta kaasa vahetusjalanõud- mudased sokid teevad ju samuti põranda väga mustaks!
Suplushuvilistel palume võtta kaasa ujumisriided, -mütsid ja käterätikud.

Autasustamine toimub orienteeruvalt kell 18.00. Autasustatakse esmalt kevadetapi paremaid, seejärel sügisetapi kõikide võistlusklasside kolme paremat võistkonda (v. a. matkaklass)
HD55, DD55, RODD ja JJ19 klassis autasustatakse ainult võitjavõistkonda.

Keskkonnast hoolivatena palume kaasa võtta oma isiklikud toidunõud: kausi, kruusi ja lusika, mille peale kasutamist igaüks endaga ise kaasa võtab. Haaknõelad rinnanumbrite kinnitamiseks võtab iga võistleja samuti ise kaasa! Ühes ülesandepunktis läheb vaja nutitelefoni, millega saab pildistada, ühtlasi saab kasutada seda telefoni ka lambina. Võistkonnal võiks olla kaasas vähemalt üks paar töökindaid, mis ei karda määrdumist!

Palume olla väga ettevaatlikud pangaastangul liikudes, seal on varisemisohtlikke kohti!

Vaata kaarti

Vajuta "Näita kaarti", et nõustuda Google'i privaatsuspoliitikaga ning näha kaarti.

P A K R I P O O L S A A R

Pakri poolsaar (varasema nimega Leetse poolsaar) asub Mandri-Eesti loodeosas
Põhjarannikul Pakri lahe ja Lahepere lahe vahel. Poolsaare tipus paikneb Pakri neem.
Poolsaar on üks Põhja-Eesti lavamaa merre ulatuvatest osadest.
Pakri poolsaare pikkus on 12 km, laius kohati üle 5 km ning pindala umbes 40 km².
Kõrgeim poolsaare punkt ulatub 31 m üle merepinna ja poolsaart merest lahutav klindijärsak moodustab ka siin kõrgeima, Pakri panga. Pakri panga piires eristatakse mõnikord omaette ka Lahepera panka, Leetse panka, Pakerordi panka, Uuga panka ja Paldiski panka. Pakri panga suurim kõrgus on umbes 25 m üle merepinna.Pakri poolsaarel on suuri rändrahne, sealhulgas Leetse Lodukivi. Pakri poolsaare klindil avanevad allikad (Pakri poolsaare allikad).
Esimesed jäljed inimasustusest Pakri poolsaarel pärinevad juba rauaajast. XIII sajandil tekkis poolsaarele rannarootsi asustus (keskuseks praegune Laoküla), XVII sajandil alustasid rootslased sadama ehitamist.

P A L D I S K I
Paldiski linn asutati tsaar Peeter I poolt 1718. a. kui Rogerwieki sõjasadam ja kandis kuni 1933.aastani nime Baltiski. Paldiskist mööda poolsaare lääneserva tipu poole jääb Peetri kindlus, mis rajatigi Peeter I juhtimisel ja tema joonistatud kavandite alusel. Varemete järgi võib aimata, kui võimas see kompleks kunagi oli.
Just siin Muula mägedes sai alguse Paldiski linn. Nimelt vaatas Peeter I isiklikult siinse kalda üle ja otsustas sinna rajada sõjalaevade sadama. 1718. aasta 20. juulit, kui Rogerwieki (nii lahte toona nimetati) ääres said valmis sadamamuul ja kindlus, loetaksegi linna asutamispäevaks.
1760 ehitati välja väike kaubasadam ning Katariina II nimetas selle Baltijski Portiks. Paldiski nime sai aastal 1933. 1939 loovutati Baaside lepingu alusel NSV Liidule mereväebaasiks, kohalikud elanikud deporteeriti. Paldiski linnas ja Pakri poolsaarel tegutses kokku 9 erinevat Nõukogude Liidu sõjaväeosa, sealhulgas tuumalõhkepeadega ballistilised raketid ja allveelaevad. Tippaegadel viibis siin 16 000 nõukogude sõdurit ja ohvitseri.
Alates 1968.aastast suleti Paldiski täielikult seal avatud NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskuse tõttu ning ümbritseti okastraataiaga. Pärast teise maailmasõja lõppu muudeti Paldiski Balti laevastiku baasiks. Alguses olid Paldiski Põhjasadamas kaatrite baasid ja Paldiski Lõunasadamas allveelaevade baas. Peale laevastiku oli Pakri poolsaarel veel ka piirivalvekordon , piirivalvesalga staap, ehituspataljoni rood, õhutõrje raketiüksus, Balti laevastiku distsiplinaarpataljon, hospidal ning sõjaväepolikliinik, 94. õhutõrjeraketibrigaadi raketiväeosad ja isegi ballistilised raketid, millest üks asus Leetse mõisas . Paldiskis olid ka maaväe üksused ( 144. diviisi tagalaladu).
1962. aastal loodi Paldiskisse NSV Liidu mereväe tuumaallveelaevade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus , (vene k. Учебный Центр атомных подводных лодок)). 1964 . aastal suleti linn koos Pakri saartega ja salastati . Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna garnisoni ülem oli pikka aega Juri Bondartšuk , väeosa nr 56190 poliitosakonna ülem oli 1980. teisel poolel Aleksandr Beloussov. Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Teised olid Musta mere laevastiku baasis Sevastopolis Ukrainas ning kolmas –Sosnovõi Bori tuumajaama lähedal Leningradi oblastis . Õppekeskuses oli kaks allveelaeva esimese ja teise põlvkonna tuumareaktorit Delta-I ja Ehho-II ning trenažöörid allveelaevnike
ettevalmistamiseks Taifun, Janki ja Delta I–IV klassi tuumaallveelaevadele. Viimane Venemaa sõjalaev lahkus 30. augustil 1994, linnas asunud õppeotstarbeline tuumareaktor loovutati pidulikult Eestile 26. septembril 1995.a. Alates 2018 kuulub Paldiski linn ja Pakri poolsaar Lääne-Harju valla koosseisu. Administratiivselt kuuluvad Paldiski linna koosseisu ka Suur- ja Väike-Pakri . Paldiski linna tunnuslause on : "Rohelise energia linn". Linnal on Tallinnaga nii elektrirongi - kui ka bussiühendus. Seetõttu käib palju linna elanikke Tallinnas tööl. Paldiskis on kaks gümnaasiumi : eestikeelne Paldiski Gümnaasium ja Paldiski Vene Gümnaasium. Paldiskis
tegutses 20. sajandi algul Paldiski Merekool.
Uuga pank: Siit algab Pakri maastikukaitseala, mille kõige võimsam osa on umbes 7000 aastat tagasi merest kerkinud kõrge paekallas. Uuga vaatepunkti kohal saab ilmeka läbilõike paljandist. Meri klindi vastas on üle 20 meetri sügav. Ja just paekaldal Uuga-Rätsepa talus sündis 1855. aastal kunstnik Amandus Adamson.
Neeme tipul ulatub astang 25 meetrini! Sajandivahetusel ilmus Eesti tähtsamate linnualade atlas, kus seisab kirjas, et Paldiski laht on oluline väike- ja laululuige rändepeatuskoht. Krüüslid, haruldased mustakuuelised
punajalgsed linnud, püsivad vähearvukatena neemetipus, mujal Eestis neid näha ei saa.

PAKRI TULETORN
Esimene teadaolev tuletorn ehitati Pakri poolsaarele aastal 1724. Teada olevalt näitas Peeter I selle tulevase asukoha ehitajatele kätte oma visiidil Paldiskisse(1723. aastal). Aastal 1760. rajati poolsaarele uus paekivist tuletorn, mille puhul on arvatavasti tegu varasema torni rekonstrueerimisega.
1890. aastal valmis 80m kaugusele vanast tornist uus kivist tuletorn, mis oma 52m kõrgusega on siiani Eesti randade kõrgeim. Vana tuletorn oli aga kaldavaringute tõttu paeklindi äärele ohtlikult lähedale jäänud ning seetõttu madaldati see 1. korruseni. Pakri tuletorn restaureeriti viimati aastal 2001. põhjalikult ning torn on 2015. aasta suvest avatud ka külastajatele. Vana tuletorni osaliselt säilinud kehandit ei ole võimalik enam kaua imetleda, kuna meri on kõrge kaldaaluse tühjaks uhtunud ja on ainult aja küsimus, millal ajalooline ehitis igaveseks vete sügavusse vajub. Tuletornis ootavad külastajaid kaunis merevaade, maaliline pankrannik ning 275 trepiastet.

Kasutatud materjalid:
https://et.wikipedia.org
www.elks.ee › content › pakri-poolsaar-kahurid-ja-krüüslid
http://www.pakrituletorn.ee/