Infot võistluse kohta.
Võistluskaart on mõõtkavas 1:20000, h 2.5m. Maastikul on kokku 68 kontrollpunkti. Kõikide kontrollpunktide läbimine ja lisaülesannete sooritamine annab kokku 350 võistluspunkti, mis eeldab umbes 40 km linnulennulist liikumist maastikul. Maksimaalne märgete arv ühe SI-pulgaga on 83. Lisaks on võistlusmaastikul TERE Hash House ning veel kaks joogipunkti. Lampe vaja ei lähe, juhul kui valges finishisse jõutakse. Mõnes lisaülesande punktis võib googeldamine abiks olla.
Parkimine on organiseeritud 500 m kaugusel võistluskeskusest. Tähistus parklasse Harju-Ristilt. Palume jälgida parkimiskorraldajate juhiseid. Mujal parkimine tungivalt ebasoovitav.
Harju-Risti algkoolis piiratud ulatuses võimalik peale võistlust pesta.
Autasustamine toimub orienteeruvalt kell 18.00. Autasustatakse kõikide võistlusklasside kolme paremat võistkonda (v. a. matkaklass ning RODD, kus autasustatakse ainult võitjat).
Risti kihelkond (saksa keeles: Kirchspiel Crucis in Harrien; Kirchspiel Kreuz in Harrien)
Kuni 13. sajandini olid eestlaste halduslik-territoriaalseteks üksusteks
muinaskihelkonnad. Muinaskihelkond oli ühte hõimu kuuluvate elanike ning ühiste
majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, mille aluseks oli tema liikmete omavaheline
kokkulepe – kihl. Sel ajal moodustasid hilisema Risti kihelkonna alad Revala maakonna
Vomentagana muinaskihelkonna loodenurga. Hiljem kujunenud kirikukihelkonnad olid maakoguduste piirkonnad ja ühtlasi kohalikud omavalitsusüksused. Ristiusu vastuvõtmise järgselt kuulusid hilisemad Risti kihelkonna alad Keila kirikukihelkonna koosseisu, millest peatselt eraldusid iseseisvateks kihelkondadena Harju-Madise ja Nissi kihelkond. Risti kirikukihelkond hakkas kujunema ümber Kristuse pühale ristile pühendatud Risti kiriku (saksa ürikuis Sankt Crucis, hiljem Kreuz). Selle kiriku ehituslugu seostub Padise kloostri tsistertslastest munkadega, kes hakkasid kirikut rajama 13.- 14. sajandi vahetusel. Kirik valmis 15. sajandi esimesel poolel ja läbi keskaja kuulusid ümbruskonna maad Padise kloostrile. 17. sajandi algusest 1870. aastani olid Risti kihelkonna alad ühendatud Harju-Madise kihelkonnaga, kuid 1638–1710 oli Risti kogudusel oma vaimulik, lõplikult iseseisvus kihelkonnana alles 1870. Mereäärne Nõva piirkond, mis varem kuulus Lääne-Nigula kihelkonda, liideti Ristiga 1653. Nõval asub Püha Olevi kabel kui endine Risti koguduse abikirik. 1870–97 allusid kiriklikult Ristile ka Pakri saared. Saartel ja rannikualal elas alates keskajast hulgaliselt rootslasi.
Risti kirikukihelkond eraldus Harju-Madise kihelkonnast mitmel korral, kuid püsivalt
moodustati see alles 1870. aastal, mil see oli 363 km² suurune kihelkond Eestimaa
kubermangus Harjumaa lääneosas. Kirikuga seotud kihelkondlik süsteem kaotati
ametlikult 1925. aastal, mil luteriusu maakogudused muudeti territooriumiga
seostamatuiks usuühinguiks. Siiski on kihelkonna mõiste säilinud ja tänaseni kasutuses. Kihelkonniti eristuvad rahvarõivad, keelemurrak, rahvaluule - seetõttu on kihelkond ka täna peamine eesti keele, rahvaluule ja etnograafia uurimise aluseks olev territoriaalne üksus.
Risti kihelkond jääb peaaegu täielikult kaasaegse Harjumaa piiridesse, vaid kihelkonna
lääneosa (Nõva) kuulub tänapäeval Lääne maakonda. Kolmveerand kihelkonnast asub
Padise vallas, Nõva piirkond jääb Nõva valda ja Pakri saared on kaasajal Paldiski linna
halduses Harju-Risti küla ajaloo alguseks võib pidada 1283. aastast, kui ajalooallikates mainitakse esmakordselt Külasalu küla (Cullensele). Külasalu naaberküladeks olid toona Kalamatsu küla lõunas, Kõmmaste küla idas ja Vilivalla küla läänes. 13.-14. sajandil rajati Külasallu Padise kloostri tsistertslaste poolt Risti kirik, millest tulenevalt kannavad nii kirik kui ka küla võõrkeelses kirjanduses ja kaartidel nimesid Crux või Kreuz. Veel 1725.-1726.a adramaarevisjoni ajal on juttu küll Risti mõisast (Creutzhoff), kuid küla nimena on endiselt kasutusel Külasalu (Küllasall). 18. sajandi jooksul vajub Külasalu nimi unustusse ning asendub nimetusega Kirikküla, millega paralleelselt kasutatakse ka nimekuju Risti. Nimetus Harju-Risti pärineb aastast 1977, kui Harju-Risti moodustati Kirikküla küla ja Risti asunduse, sealhulgas kolhoosikeskusesse rajatud nö uuselamurajooni liitmisel. Lõplikult hävinud Risti mõisa ümbrus omandas tõenäoliselt samal ajal nimetuse Altküla. Nõukogude ajal kuulus Harju-Risti kui Läänemere äärde viivate teede sõlmpunkt samuti kinnisesse piiritsooni. (ENE III; Heino Ridbeck ‘Padise läbi aegade’ Tln 2005; Harju-Risti ja Altküla arengukava aastateks 2010-2015) Risti kiriku ja koguduse (saksa ürikuis Sankt Crucis, hiljem Kreuz) algus ulatub ilmselt juba 13. sajandi II poolde ning selle alusepanijaiks olid Padise kloostri tsistertslastest mungad, kes rajasid 1300. a paiku oma kloostri kabelina ka tulevase Risti kiriku. Ka keskajal oli Risti kirik ja seda ümbritsevad külad Padise kloostri valduses. Risti koguduse ja kiriku sajanditepikkusest loost on siiski teada veel üsna vähe. Umbes 1710. liideti kihelkonna maa-alad kiriklikult uuesti Harju-Madise kihelkonnaga ning Risti ja Madise kogudusi hakkas teenima üks õpetaja. Abikogudustena olid Ristiga pikemat aega seotud Nõva ning rootslastest asustatud Suur-Pakri ja Väike-Pakri saared. Nõva ümbrus, mis varem kuulus Lääne-Nigula kihelkonda, liideti Risti kogudusega 1653. aastal. Nõva Olavi kabel muutus Harju-Risti kiriku abikirikuks. Väike-Pakri saarel asuv abikirik kuulus algul Harju-Madisele, ent pärast Harju-Madise ja Risti koguduste lahutamist 1870. liideti ta Risti kogudusega. Alates 1897. a kuuluvad saared aga Tallinna Rootsi Mihkli koguduse alla.
Risti koguduse eesotsas on alates 2005.aastast Annika Laats.
Risti kool: Koolihariduse algus Harju-Madise ja Risti kihelkonnas on oluline teetähis
kogu Eesti kooliajaloos. Siin alustas oma koolitööd Bengt Gottfried Forselius,
silmapaistvaim figuur talurahvahariduse ajaloos. Tema isa, Johann Forselius, Harju-
Madise ja Risti õpetaja (1641 – 1684), oli pärit Botnia lahe äärest, sünnipäralt rootslane.
Bengt Gottfried Forselius oli märkimisväärse keeleanniga – ta olevat eesti keele
kiiremini ja paremini ära õppinud kui maakeelt ametis kasutanud pastorid.
Peale poolelijäänud õpinguid Wittenbergi ülikoolis oli Bengt Gottfried 1683.-84.a. talvel taas kodumail ning alustas Arul Risti pastoraadi rehetoas oma koolmeistritegevust, millest saadud kogemusele tugines tema edasine tegevus Tartus koolmeistrite seminaris. 1686.a. sügisel võttis Forselius ette reisi Stockholmi, kaasas kaks eest poissi – Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri. Viimase kohta on oletatud, et ta võis olla pärit Pakri saartelt. Selle reisi tulemusena saadi kuningalt lubadus kooli ehitamiseks Harju-Madise ja Risti kiriku juurde. Ühtlasi sai Riigikontor korralduse eraldada mõlema kihelkonna sissetulekuist koolmeistrite ülalpidamiseks 50 hõbetaalrit.
1687.a. suvel pandigi mõlema kooli ehitus käima. 1687.a. sügisel sai Risti kiriku pastor
Gabriel Herlin kokku 25 õpilast. 1688.a. suveks oli Arul koolis käinud juba 75 poissi,
lugedaoskajate arv oli aga suurem – Harju-Madisel kokku 60 ja Ristil 84, sest lugemise
selgeks saanud lapsed asusid teisi õpetama; üksteist õpetatud koguni karjas käies.
1920.a. asutati Risti kuueklassiline kõrgem rahvakool. Kuna kooliolud 20.a. lõpul
muutusid kitsaks, otsustas valla volikogu 1928.a. märtsikuus kooli ruumikitsikuse
lahendamiseks ehitada Ristile uue koolimaja, mis valmis 1930.a. Uues koolimajas oli 3
avarat klassiruumi, saal näitelavaga, õpetajate tuba, riietehoid ja WC-ruumid.
Juurdekuuluvas tiibehituses on korter koolijuhatajale, millel oli oma sissekäik.
Mansardkorrusel on 3 ühetoalist korterit õpetajatele ja kooliteenijale, 2 suurt tuba
õpilaste internaadi tarvis, köök ja laoruumid. Koolimajas oli veel avalik raamatukogu ja
kohalik rahvamaja. Õppetöö koolis toimus liitklassidega. 1944.a-st. kannab Risti kool
Risti Mittetäieliku Keskkooli nime. 1947.a-st. on kooli nimi Risti 7-kl. Kool, 1962.a-s.
Risti 8-kl. Kool, nüüdseks Risti Põhikool.