Libahundi Kallavere etapi raja- ja maastikuinfo
Maastik.
2016 Libahundi Jälje sügisetapp toimub väga vaheldusrikkal Kallavere maastikul. Sellel maastikul saavad väga tihedalt kokku kaunis loodus ja inimtegevus. Tegemist on Tallinna vahetusse lähedusse jääva, valdavalt nõukogude ajal rajatud tööstusliku piirkonnaga, mille südamesse jääb Maardu linna Kallavere elamukvartal.Märkimisväärne osa alast on inimtegevuse poolt täielikult ümber kujundatud (endise fosforiidikaevanduse ala). Ala piirneb põhjast Soome lahega ning lõunast Narva maanteega. Loodusliku poole pealt esinevad Eesti põhjarannikule tüüpilised maastikud: mererand, pangaastang, pangapealsed, sageli lagedad/poollagedad tasandikud ning pangaastangu alla jäävad tasandikumetsad. Inimtekkeline tehismaastik linnast kagus on kohati väga reljeefitihe, kõrguste vahega kuni 30m, samas kohati ka lamedam. Seal kasvab eri vanuses, kuid pigem noorem mets, vaheldudes kohati ka lagedate ja poollagedate aladega. Hästi iseloomulik sellele alale on pikliku kujuga sügavad seisva veega veekogud, mille kaudu vanasti fosforiidi tooret välja veeti. Need veekogud on kuni 50m laiad, aga kuni mitu kilomeetrit pikad, seega võivad nad olla oluliseks takistuseks rajavalikuid silmas pidades. Märkimisväärseid jõgesid ei esine, on mõned ojad / kraavid, mille ületamine võib probleemseks osutuda.
Maardu linn oma 17 000 elanikuga on elanike arvult lausa Eesti 7. linn. Enamus elanikke elab Kallavere elamukvartalis korruselamutes. Samas pindalalt moodustab see üsna väikese osa. Vähemal määral on linnas ja selle ümbruses ka eramukvartaleid. Linna ümber on mitmeid suvila-alasid, milledest suurim jääb linnast itta. Linnast läänes domineerib tööstusmaastik, millest osa on kasutuses, kuid osa kasutusest välja jäänud. Tööstusalade vahel on palju hooldamata tühermaad.
Kahjuks on Maardu linna ümbrus eredaks näiteks inimtegevuse pahupoolest, sest prügireostust esineb kohati täiesti häirival määral. Reostusest on paraku suur osa tekitatud ka hiljuti, täiesti kaasaegsete kahejalgsete olendite poolt. Ometi on maastikul, ehk väga lähedal Tallinna prügila, kuhu kogu see prügi peaks viidud olema. Prügila läheduses võib kohati, sõltuvalt tuulesuunast tunda ka ebameeldivat lõhna. Seega on sellel etapil imelise looduse ja kaunite väikekülade kõrval ka momente, mis ilumeelt oluliselt riivavad. Maardu naabruses paiknevad väikekülad on aga kaunid ja koos puutumatu looduse iluga saab osaleja ka esteetiliselt piisava naudingu. Metsaga on kaetud 50…60% alast. Teedevõrk on küllaltki tihe, välja arvatud Kallaverest kirdesse jäävas metsamassiivis. Metsasihte peaaegu ei ole.
Maastiku läbitavus
.. on seinast seina, väga heast raske läbitavuseni. Samas kuna metsad on valdavalt suhteliselt noored, ei ole kuigi palju liikumist takistavaid tuule- või lumemurde. Rohkem võib olla takistavaks alustaimestik või künklik maapind. Metsa läbitavus on osaliselt kaardistatud (o-kaardiga kaetud osas). Lagedate läbitavus on samuti erinev – osaliselt väga hea, samas pikki aastaid hooldamata looduslikel lagedatel või tühermaadel muutub liikumine taimestiku tõttu raskeks. Sood-rabad praktiliselt puuduvad, küll on väiksemaid soiseid alasid. Arvestades ilmaprognoose on oodata pigem madalat veeseisu ja üldiselt üsna kuiva maastikku. Kokkuvõttes on tegemist väga varieeruva kiirusega maastikuga, kus aeglasemad osad võivad tõsiselt liikumist pidurdada. Samas paljud teed ja väga hea läbitavusega metsad annavad võimaluse kiiresti edasi jõuda. Võistleja kogemus, intuitsioon ja ka õnn on sealjuures olulised.Keelualad ja ohukohad.
Asustatud punktides kruntidele ja kinnistele territooriumidele siseneda ei või. Eriti kehtib see eramajade, suvilate ja tööstuslikes piirkondades. Suvilate piirkonnas on osad teed suletud väravatega. Teesulud on märgitud ära punase ristkriipsuga üle tee ning nendest kohtadest ei saa läbi ei jalgsi ega rattaga. Planeerige oma rada taolisi teid mitte arvestades! Samuti ei või läbi joosta haritud põldudelt ja aiamaadelt – haritud põlde esineb, kuid üsna vähe. Keelualad on jõudumööda kaardistatud ja keelualana punaselt viirutatud.Ohukohtadeks on peamiselt liiklus teedel. Marsruudil Vana-Maardu – Kallavere – Muuga Sadam on väga tihe liiklus ning tuleb olla ettevaatlik. Suur osa tiheda liiklusega teedest on varustatud ka kõnniteedega – soovitame nii ratastel kui jala sel juhul kasutada jalg- või jalgrattateid. Osad teed, eriti ala põhja- ning idaosas on üsna kitsad ja kurvilised, ilma jalgteedeta. Seetõttu tuleb teedel olla ettevaatlik ja liikuda ühes teeservas. Järgida liikluseeskirju! Avatud tööstusmaastikule sattudes tuleb tavapärasest rohkem vaadata jalgade ette –
rohu sees esineb auke, ohtlikku ehitusprahti, ebatasasusi jne. Maastikul on päris mitmeid järske nõlvasid – nii inimtekkelisi kui looduslikke. Neil liikudes olla ettevaatlik nii enda kui kaasvõistlejate suhtes.
Kaart
...on mõõtkavas 1:22000 ning põhineb rattaorienteerumiskaardil. Kaarti on kaasajastatud, kuid kindlasti leidub kohti, kuhu rajameister ei jõudnud ja pahaaimamatuid võistlejaid mõni kaardil kajastamata riugas varitseb. Kaardi värvijaotus on järgnev:tumekollane – haritud lage; helekollane – harimata, looduslik lage, raiesmik; valge – mets (läbitavus hea või kajastamata); roheline – kehva läbitavusega mets; heleroheline – noorendik; tumeroheline – elamu-, tööstus- vm. maa, kuhu sisenemine ol keelatud.
Kaart on trükitud veekindlale materjalile.
Rattaklassile.
Ratturid võistlevad sama kaardiga ja läbivad samu punkte, mis jooksjad. Seetõttu ei ole sugugi mitte kõik punktid rattaga sõites kättesaadavad. Teede läbitavus rattasõidu seisukohalt ei ole kaardistatud. Tuleb järgida kõiki liikluseeskirju. Soovitame (kuid ei keela) ratturitel mitte kasutada rattakingi, sest sõltuvalt rajavalikust võib jalgsi läbitav osa olla oluline. Kõik lisaülesannete KP-d on rattaga ligipääsetavad. Taolisse KP-sse, kuhu rattaga sõites ei pääse, ei pea rattaid kaasa võtma. Rataste mahajätmine punktivõtuks on võistlejate endi vastutusel. Tasub kaaluda lukkude kaasavõtmist või nende puudumisel rataste peitmist.Seikluspunktid
...on 1 stardiülesanne ja 5 punkti maastikult. Kõik seikluspunktid annavad täissoorituse korral 8 punkti, punktide jaotus on toodud võistluskaardil. Punkti jõudes järgida kohtunike juhiseid. Kõik seikluspunktid on seekord kohtunikega. Tegevus seikluspunktides võib eirata mõningaid juhendi põhireegleid (näiteks koosliikumise reeglit), vastavalt seikluspunkti eeskirjale.Kohustuslik lisavarustus on kergemad kindad (vähemalt ühel liikmel), jaheda ilma jaoks sobilik riietus, veekindlalt pakitud mobiiltelefon. Viimase kasutamine on ette nähtud vaid abi vajamisel.
SI-pulgad ja märked.
Igal võistlejal on oma SI-pulk, mis tuleb enne starti kinnitada randmepaelaga ja mis peab samas olukorras olema kuni võistluse lõpuni. NB! Igas tavapunktis (KP 20…69) tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha SI-märge. Samuti tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha märge lisaülesande punkti (KP 81…85) saabudes.NB! Lisaülesannete soorituspunktides teeb märke ainult üks, ülesannet sooritav võitkonnaliige, ka siis kui ülesannet sooritab korraga 2 või rohkem ühe võistkonna liiget. Eri ülesandeid võivad sooritada ja märkida erinevad võistkonnaliikmed. Väiksemate SI-pulkade kasutajatel on see isegi kasulik, et vältida pulga mälu täissaamist.
Maastikul on üle 50 KP + start, kus tuleb samuti sooritada ülesanne (KP80). Stardiülesande juhendid (sh SI-märkimine) ootavad võistlejaid stardialas ja need saab avada stardihetkel.
Juhul kui võistlejad ei tee vale- või kordusmärkeid, on kogu rada võimalik läbida 70 märkega. Kogu raja läbimise linnulennuline pikkus on ca 45 km. 30-punktise mäluga SI-pulga täissaamise oht tekib alates 18 km linnulennulisest distantsist. 50 märget salvestava SI-pulga võib sarnasel moel täis saada 30…33 km linnulennulise teekonnaga. Seega on protokolli esimesse kolmandikku pürgijatel kindlasti vaja suuremaid kui 50 mälupesaga SI-pulki.
Edukat Libahundi jälje otsimist!