2018 Libahundi Jälje kevadetapp toimub vaheldusrikkal maastikul Harku vallas Vääna-
Jõesuu, Viti, Suurupi, Naage, Vaila külade maa-alal. Kuna tegu on Tallinn lähiümbruse ja
populaarse suvituspiirkonnaga, on alal palju tiheasustust. Siiski ei domineeri see liigselt
loodusmaastiku üle ja võistlejad saavad kogeda ka väga kaunist ning kohati ka ürgset
loodust. Loomulikult on üheks märksõnaks meri, mille kallas jääb maastikule mitmete
kilomeetrite pikkuselt.
Loodusest
Tiheasustusest, milleks on küllaltki suured, elamupiirkondadeks arenevad
suvilate alad ja teisalt väiksemad ja omanäolised külad, jõuab võistleja peagi loodusesse. Juba mainitud kaunis mererand (mis sisaldab nii liivaranda kui pangaastanguid) piirneb suuresti ilusa männimetsaga, teisalt esineb ranna-aladel ka tihedamat sega- ja lehtpuumetsa. Raiesmikke on üsna vähe. Mets on küll kõige enam levinud maastiku tüüp, aga selle kõrval on täiesti arvestataval määral ka väga erineva ilmega lagedaid ja poollagedaid alasid. Lagedatel viljeletakse sageli põllupidamist ja karjakasvatust (hobused, veised, lambad). Samas on osa lagedaid inimtühi ja looduslikult mitmekesise taimestikuga tihedast heinast kuni võsani.
Teedevõrk on tihe, esineb ka korrapärane sihivõrgustiku ja kraavistikuga alasid.
Veekogud: Lisaks merele on domineerivaks veekoguks Vääna jõgi. Jõel on teatud lõikudel isetekkelisi või kobraste poolt rajatud purdeid, millede arv ületab kindlasti inimese saavutatu, kes on suutnud alale ehitada 2 auto- ja 1 jalakäijate silla. Purretest on kaardistatud ainult üks, vahetult KP juures asuv, mis tähendab, et mujal tähendab
rajavalikul jõeületamise planeerimine märjaks saamise, isegi ujumise riski. Samas on ühel (kaardil märgitud) lõigul jõe ületamise keeld. Kraave on, enamasti ületatavad, mõni eriti mitte. Järved puuduvad, küll on päris palju erinevaid tiike. Üks kaunite vaadetega raba on ka, lisaks mõned soised / liigniisked kohad. Viimaste ulatus on siiski märgatavalt langenud viimaste nädalate kuivade ilmade tõttu.
Maastiku läbitavus on erinev seinast seina. Täiesti suur ala (kuhu mahub ka üle 10 KP) on väge hea läbitavusega männimets mõningate täitsa inimlike raiesmikega. Samas on
arvestatav osa metsast keskmise või ka raske läbitavusega. Tuulemurde palju ei ole, kuid jõe läheduses on koprad küll väga usinad olnud. Sihid on erineva läbimiskiirusega, mõnedel lausa tee (valdavalt männimetsas), mõned jällegi poole kõrguseni võssa kasvanud. Kokkuvõttes on metsa läbitavus Eesti keskmisest mõnevõrra parem ja tihe teedevõrk sellele lisaks peaksid kujundama üsna hea läbimiskiirusega rogaini.
Reljeef
Ala piires esinevad kõrgusarvud 0-st mere kaldal kuni 35m-ni paeplatool. Osalt
moodustub maapinna tõus kohe mere kaldal kõrge klindiastanguna, enamuses on astang, aga madalam, kuni 10m. Astangule järgneb enamasti reljeefivaene, kas täiesti tasane või kerge kaldega maastik. Osalt esineb üsna kõrget klindiastangut ka merest eemal ja on olemas ka toredalt mikroreljeefsed alad, kõrguste vahega kuni 15m.
Keelualad: Neid on palju!!! Kuna maastikul on rohkem kui 2500 elanikku, lisaks sadade
kaupa suvekodusid, kus „hooaeg“ täie mürinaga käimas, tuleb võistlejatel arvestada ja igati hoolivalt suhtuda eraomandisse, mida mööda ka Libahundi Jäljel paratamatult liikuda tuleb.
Kruntidele ja kinnistele territooriumidele siseneda ei tohi (v.a. kahes kohas, kus on see
loetav ka kaardilt). Ühel lõigul on keelatud jõeületus mistahes viisil ning ohutuse tõttu on kaardil märgitud 2 maanteelõiku, millel liikumine nii paralleelselt kui risti, nii jalgsi kui rattaga on keelatud. Lisaks on kaardil hulgaliselt loodus- ja maastikukaitselisi piiranguid, mis kaardil keelualadena kajastatud. Keelualadena on tähistatud ka mitmed põllumajanduslikud alad, milledest paljudel karjatatakse loomi, sh mitte kõige sõbralikumaid pulle.
Elektrikarjuse ületamisel (kui see on kaardi järgi lubatud) palume seda teha karjust
lõhkumata ning käepidemega värava läbimisel see enda järel uuesti sulgeda.
Haritud põldudelt ja aiamaadelt ei tohi läbi joosta.
Kokkuvõttes – kaardil näidatud krundi / aiamaa mürkrohelisse tähistusse ja keeluala
punasesse viirutusse tuleb suhtuda täie austusega. Korraldajatel on õigus keeluala reeglit rikkunud võistkonna tulemus tühistada. Korraldajad on teinud rohkem kui kunagi varem Libahundi Jälje ajaloos kokkuleppeid, kooskõlastusi, jutuajamisi, veenmisi jne Vääna-Jõesuu kandi maaomanikega. Kui me ei austa maaomanikke, ei lubata orienteerujail järgmisel korral enam eramaadel võistelda.
Ohukohtadeks on liiklus teedel, mis on kohati päris tihe ja ka kiire. Mitmete teede ääres on kergliiklusteed, mida seal tuleb piki teid liikumiseks kasutada.
Maastikul on ohukohtadeks pangaastang ja selle varingunõlvad, kus tuleb olla ettevaatlik nii enda kui kaasvõistleja suhtes. Lisaks militaarrajatised oma kukkumisvõimaluste, prahi ja pimedate nurkadega, samuti võib teele jääda järskude seintega, paari meetri sügavusi kaevikuid. Mõnes kohas on okastraati ja paaris piirkonnas elektrikarjuseid.
Kaart on mõõtkavas 1:20000, suurusega 35 x 45 cm. Kaart põhineb varasematel
rattaorienteerumise ja rogaini kaartidel ning Maa-ametis saada oleval kaardiinfol. Kaarti on ajakohastatud 2018 jooksul tehtud välitöödega. Kaardi leppemärgid on rogaini kaardi omad, mis metsa läbitavust ega enamikku pisidetailidest ei kajasta. Kaart on trükitud veekindlale materjalile.
Rattaklass
Ratturid võistlevad sama kaardiga ja läbivad samu punkte, mis jooksjad. Seetõttu ei ole sugugi mitte kõik punktid rattaga sõites kättesaadavad. Teede läbitavus rattasõidu seisukohalt ei ole kaardistatud. Tuleb järgida kõiki liikluseeskirju. NB! Keila-Joa maantee kahe lõigu kasutamine on keelatud – planeerige rada neid lõike vältides.
Kergliiklustee olemasolul kasutage seda, samas arvestades, et ka seal võib olla suviselt tihe ratturite, rullitajate ja jalakäijate liiklus.
Rajast
Rajal on kokku 7 seiklusülesannet, üks stardis ja 6 maastikul. Osad seikluspunktid on
kohtuniketa, nendes saab tegutsemisjuhised punktis olevatelt infosiltidelt. Kolmes
seikluspunktis ja ka joogipunkt ning taas rõõmustab võistlejaid Libahundi viimaste aastate kaubamärk Hashhouse! Lisaülesannetes tuleb täita kohtunike või kirjalikke juhiseid.
Seikluspunktid annavad täissoorituse korral 8 punkti, punktide jaotus on toodud
võistluskaardil.
Kohustuslik lisavarustus on kindad, lamp, piisavalt süüa-juua arvestades võistluspäeva
ilmaolusid, sh temperatuuri ning veekindlalt pakitud mobiiltelefon.
NB! ERITI OLULINE!!!
SI-pulgad ja märked. igal võistlejal on oma SI-pulk, mis tuleb enne starti
kinnitada randmepaelaga ja mis peab samas olukorras olema kuni võistluse
lõpuni. NB! Igas tavapunktis (KP 20…72) tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha SI-
märge. Samuti tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha märge lisaülesandega
seikluspunkti (KP 81…86) saabudes. Lisaülesannete soorituspunktides teeb märke ainult üks võistkonnaliige, ka siis kui ülesannet sooritab korraga 2 või rohkem ühe võistkonna liiget. Eri ülesandeid võivad sooritada ja märkida erinevad võistkonnaliikmed. Maastikul on 48 KP-d + start, kus tuleb samuti sooritada ülesanne. Stardiülesande puhul piisab 1 vabalt valitud võistkonnaliikme märkest. Stardiülesande juhend jagatakse vahetult enne starti. Kogu raja läbimise linnulennuline pikkus on 40+ km. Keskmistel ja tugevamatel võistkondadel on soovitav kasutada rohkem kui 50 märget võimaldavaid SI pulki, et vältida mälu täissaamist. Kõigi punktide võtmine eeldab 65 märget.
Edukat Libahundi Jälje otsimist!